top of page

RIHMA REAKTIIVSUS ja REAKTIIVSUS RIHMAS



Koerte käitumispsühholoogia ehk biheiviorism kui teadus sai alguse 40’ndatel aastatel. Mida paljud ei samasta või ei pane kokku on see, et ka inimese õppimist käsitleti sellel ajal läbi biheiviorismi prisma. Tõdemuseks oli see, et inimest saab õpetada lihtsalt lisades või ära võttes karistust ja/või preemiat. Mida kõike sellel perioodil inimese arengu ja õppimise kohta avastati soovitan huvitunutel lisaks vaadata ja lugeda. Väike vihje „Little Albert Experiment“ – soovitav vaadata lapsevanema juuresolekul.


Õnneks liikus inimeste õppimise ja arengu psühholoogia edasi laiema fookusega haridus- ning kasvatusteadustesse. Samas läks ka nii, et koerte õppimise ja kasvatamise kohta õpiti sellel perioodil kõige rohkem ja eksperimenteeriti väga, väga palju. Üks hea raamat, mida soovitan kõikidel koertega käitumise mõistmisega alustavatel treeneritel ja koolitajatel lugeda sellest perioodist on John Paul Scott ja John L. Fuller ’i (esmatrükk 1965) „Genetics and the Social Behaviour of the Dog”. Ivan Pavlov, Burrhus Frederic Skinner ja paljud teised need mehed õlgadel on jätkanud nende tööd. Adam Miklosi, kes on küll etoloog on minu jaoks modernse biheiviorismi esindaja, kelle tööd ja tegemisi ma kiindumusega jälgin.


Selleks, et mitte liigselt segadust külvata proovin jääda lühidaks ja konkreetseks:


  • Koerad on reaktiivsed, mitte ratsionaalsed

  • Koerad on instinktuaalsed, mitte emotsionaalsed

  • Koerad on spirituaalsed, mitte intellektuaalsed


EKSS:


Reaktiivne 1. füsiol psühh vastumõjuna, reaktsioonina ilmnev.

Reaktsioon 1. vastus ärritajale, reageering.


“Koerte koolitamine on lihtne, aga see ei ole kerge”. Ma ei leia oma mõtetest teda, kes seda esimest korda ütles, aga see tõde võtab kokku hästi põhjuse, miks koerad on rihmas reaktiivsed. Ma olen ka varasemalt sellest rääkinud, et koerad õpivad ja inimesed õpetavad koeri rihmas vedama väga lihtsasti.


Siit edasi räägime sellest, miks koerad on rihmas reaktiivsed ja ka sellest, miks nad on rihmas reaktiivsemad kui näiteks ilma rihmata ja ka vastupidi.


Rihma pinge – koerad reageerivad väga kergelt rihma pingele. Olgu see siis kaelarihm, koonurihm, traksid vms. - iga koer õpib ära, kui pikk on Flexi; kui ohtlikud on vastutulevad jalgrattad; kui pikalt tuleb vedada, et lõpuks saada rahu ja ka seda, kuidas saada järgmise posti, kivi või puuni, mis turvalisuse mõttes on vaja ära märgistada. Rihm on väga oluline kommunikatsiooni vahend ja on äärmiselt oluline, mida me rihma pingega või -pingeta koerale öelda tahame. Flexi puhul ei saa muidugi alati ka meie endi tahtest rääkida. Flexi puhul tahab vedru midagi :D Kui koer liigub läbi maailma, nii et mingi rihma pinge on kogu aeg peal või tuleb peale siis kui olukord muutub ebaturvaliseks, kinnistub seesugune rihma pinge tähendus igal sammul. Olgu see siis vastutlev koer, inimene, auto, elektritõuks või lapsevanker, vahest ka vihmavari ja kollane värv – koer lihtsalt reageerib, sest pinge on peal.


Rihma pinge tekitab nii koeras kui ka inimeses stressi, mis omakorda mõjutab nii koera kui inimese psüühikat ja füsioloogiat. Kui lööksite kokku selle aja ja korrad, mis olete koeraga läbi elu liikunud rihma pingega ning aeg ajalt rihmast korduvalt sikutades siis tundide, päevade kui ka aastate lõikes on isegi kutsika puhul need numbrid jahmatavad. Kuigi täiesti pingevabalt ei ole võimalik koeri selliselt õpetada, et nende käitumine ei oleks masinlik siis eesmärk peaks kõigil koeraomanikel olema vähemalt selline, et korduste arvu vähendada. See on kasulik ja vajalik nii inimesele kui koerale.


Rihma tugi (toetus) – võtan siia juurde ka teisegi termini koerte koolitamise valdkonnast. Nüüd, kus koer on rihmas reaktiivseks õpetatud, reageerib ta välistele ärrititele, olgu need siis positiivsed või negatiivsed (õpetatud positiivseteks või negatiivseteks), kas agressiooni, vältimise, põgenemise või alistumisega (fight or flight).


Alistumise all ei mõelda seda, et koer peaks kõrvad ludusse laskma ja saba jalge vahele tõmbama. Alistumine antud kontekstis tähendab seda, et koer suhtuks olukorda neutraalselt ja mõistaks hetke olukorda rahulikult ning keskendunult. Jällegi mitte aktiivselt püstiste kõrvadega otsa põrnitsedes vaid malbe, lõdva näoga rahulolu näidates. Mitte hirmu.


See, mida inimene rihmaga teeb - toetab, piirab, keelab või lõpetab käitumise. Rihma toel muutuvad ka kõige ebakindlamad koerad lõvideks. Samuti võivad osad koerad ajada kilomeetrite kaupa jälge või vedada seda takistust, mis teises otsas on mööda ilma ringi. Olete te vahest mõelnud sellele, mida teie koer teeks siis kui rihma ei oleks küljes, olukordades, kus teie koer reageerib ohule või tundmatule esemele või objektile ja ka eeldatavale sõbrale. Silmas tuleb pidada ka muidugi seda, et sellesse punkti jõudsime te üheskoos rihma pinge tähendust koerale õpetades. Teine perspektiiv, mis siia juurde lisandub on see, et mida te olete koerale õpetanud siis kui tal ei ole rihma küljes.


Mida siis teha kui koer on rihmas reaktiivne? Kõigepealt olekski hea teha endale selgeks see, miks koerad rihmas veavad, miks nad on rihmas reaktiivsed ja kuidas pinges rihm ei toeta koera õpetamist reaktiivsuse vähendamiseks. Järgmiseks tuleks endale selgeks teha see, miks koerad ei usu, et teie olete usaldusväärne karja liige, kes suudab väga selgelt eristada ohtu ja seda, mis ei ole ohtlik; kes on sõbrad, kes ei ole; kuhu minnakse, kuhu ei minda; mida tehakse, mida ei tehta; kus on turvaline, kus ei ole turvaline. Selles küsimuse sissejuhatuseks soovitan õpilastel lugeda seda aritklit - https://www.koer.ee/Koer_inimkarjas.html . Koera austus ja usaldus tuleb välja teenida ning parim teekond selleni on koostöö. Koostöö loodusega.


Siim Oja Kool on loodud selleks, et Eesti ühiskonda viia lähemale harmoonilisemale suhtlusele oma lemmikutega ja Treeningrihm.ee selleks, et toetada iga inimese esimest sammu täisväärtuslikuma ja selgema suhtluse suunas oma karvase kaaslasega. Kõik koerad on erinevad. Erineva tõu, energia taseme, temperamendi, elukeskkonna, aretuse, kasvatuse, elukaare ja teekonnaga. Siiski on nad kõik koerad. Koera psüühika ja füsioloogiaga. Vahendid, mida nende treenimiseks kasutame saavad olla ühesugused, aga inimesed, kellega koos nad elavad ja aega veedavad on veelgi kirjumad ja erinevamad. Ka see paradigma teeb koerte koolitamise lihtsaks aga mitte kergeks.


Endiselt julgustan teid kõiki kommenteerima nii küsimustega, mis teil tekkisid kui ka mõttetega, mida soovite jagada. Leiate meid nii Facebookis kui Instagramis!


388 views0 comments

Recent Posts

See All
laikaart-01_edited.png

Siim Oja Kool OÜ

Laane, Loone küla
79831 Kohila vald, Eesti
Reg nr: 10261109
KMKR nr: EE100432031

Sotsiaalmeedias

  • Instagram
  • Facebook
  • LinkedIn
  • YouTube

Tööaeg

Esmaspäevast reedeni 10:00-18:00

Laupäev ja pühapäev kokkuleppel

bottom of page