Jalutuskäik on rituaal ja igapäevane rutiinne tegevus – peaks olema!? Olen kuulnud lugusid nii sellest, et käiakse koertega öösel või vara hommikul jalutamas, et mitte teisi inimesi ja eriti koeri kohata. Samuti kogesin koerte hotellis töötades seda, et osad inimesed ei pea üldse koeraga jalutamist vajalikuks!?
Mõistan mõlemat tahku eelpool mainitust. Põhilised muret tegevad käitumishädad koertega on reaktiivsus rihmas, rihmas vedamine ja vabalt olles sõnakuulamatus. Need ja ka muud põhjused võivad rikkuda nii mõnegi perekarja jaoks jalutuskäigu kõikehõlmava naudingu.
Põhjuseid selleks tuleb otsida mitmest asjaolust, millest nüüd juttu teen.
1. Koeri õpetame vedama meie ise alates sellest ajast kui neile rihma, traksid või midagi muud külge paneme ja ennast läbi maailma vedada laseme. Põhjus, miks koerad vedama õpivad on see, et meie õpetame ning seda veel enese teadmata. Minule on see selge, sest orienteerun vabalt nii koerte õpetamises kui ka psühholoogias. Kui koer veab ja ta saab, kuhu ta tahab jõuda – olgu see siis post, kivi, inimene, koht, objekt, ese, asi, nurgatagune, välisuks või auto, millega trenni või metsa jalutama minnakse – premeerib koer ennast ise, ehk preemiaks on see, et soovitud eesmärk saab täidetud. Operantsest tingimisest ja sellega seotud eripäradest teen kindlasti edaspidi juttu lähemalt, aga tegemist on kõige lihtsama positiivse kinnistamisega.
2. Ebaselge positsioon karjas tekitab nii stressi, ärevust, hirmu-agressiooni, foobiaid, sundkäitumisi kui ka muid eelnimetatud laia spektriga käitumishädadest, mida käitumisnõustajad igapäevasel ikka ja jälle kohtavad. Minu kogemus ja praktika on mulle ikka ja jälle tõestanud, et karjastruktuur on koera jaoks ka inimkarjas oluline ja oma positsiooni karjas mõistmine aitab neil rahulikumalt ja tasakaalukamalt maailmas elada. Karjas on kaks positsiooni - ees ja taga. Juhtiv koer on enesekindel, rahulik ja kõige parem sotsiaalne suhtleja k.a mänguoskus. Tagumiste koerte ülesanne on jälgida ümbrust, mis teeb seda tüüpi koerad reaktiivsemaks, mis omakorda väljendub ka ebakindlusena, sest kindlasti mitte ei sobi nad karja juhtima. Tagumiste ja esimeste koerte vahele mahuvad ka sotsiaalsed liblikad (social butterflies) ehk koerad, kes on kõikide sõbrad k.a elutud esemed. Nende ülesanne on vahendada tagumiste ja esimeste koerte vahelist suhtlust. Millisesse kategooriasse arvate, et teie koer kuulub?
3. Sõna kuulamine – sõnu tuleb koertele õpetada, sest nad ei räägi inimeste keelt. Ka juhul kui olete neile mõned sõnad selgeks õpetanud tuleks veenduda, et nad ikka mõistavad sõna, mitte teie kehakeelt. Sõnu silmas pidades tuleks jälgida ka seda, et need ei oleks pikemad kui kaks silpi, mida ka enamus käsklusi kenasti ära täidavad. Kogemus näitab, et kõik koerad on nõus kuulama minu sõna, olenemata sellest, kas nad elavad minuga koos või kas mina olen see, kes jagab neile süüa. Kui juhtida jalutuskäiku, majandada koera heaperemehelikult ja omada kõiki ressursse, mida koer maailmalt tahab – kuulavad nad ka sind kui ise on pärit näiteks Jaapanist. Sõnakuulamatus on põhjustatud sellest, et me ei ole sõnu selgeks õpetanud või meie sõnadel ei ole lihtsalt kaalu ehk väärtust.
4. Reaktiivsus rihmas on põhjustatud sellest, et koerad ei ole ratsionaalsed ja nad ei pea oluliseks selliseid asju nagu mis on kell ja palju sul on raha või mis päev täna on. Lisaks sellele esineb olukordi, kus ta mõne koera peale on pahane, teise peale mitte; vahest haugub, vahest mitte; vahest tõmbab edasi, vahest ei liigu edasi. Sellist on-ei ole käitumist põhjustab asjaolu, et koer ei suuda ratsionaalselt otsustada, mis on ohtlik, mis ei ole; kuhu minnakse, kuhu ei minda; kes on sõber, kes ei ole; mis on õige, mis on vale, sest nad on instinktuaalsed. Nad käituvad instinktuaalselt ja reaktiivselt. Lihtsalt reageerivad, ei ratsionaliseeri.
Kuidas kõike seda konteksti panna – lõdva rihmaga jalutuskäik ja ilma rihmata jalutamine? Ebaselge positsioon karjas ja ebaselgus selles, mida koer peab tegema ja kes ta olemasolevas inimkarjas on põhjustab ja on põhjustatud eeltoodust. Seega on äärmiselt oluline, et koerad, kes ei ole juhtideks sündinud ei juhiks inimkarju, sest see tekitab kannatusi nii inimestele kui ka koertele.
Kuidas koerale tema positsioon karjas selgeks teha? Alustada tuleks jalutuskäigust, sest see moodustab pea poole kogu koosveedetud ajast. Kui see nii ei ole siis oleks aeg, et liiguksite oma koeraga rohkem. Jälgige lihtsalt seda, kas täidate mõnda neist järgnevatest punktidest?
1. Traksid on vedamiseks. Ei ole olemas selliseid asju nagu vedamisvastased traksid. Või noh on, neid müüakse ja toodetakse aga nad ei tegele vedamise põhjuste vaid sümptomitega. Trakside kinnituspunkt on seljal, mõnel juhul rinnal aga mitte kunagi pea lähedal, kõrvade taga, mis viib meid järgmise punktini.
2. Koera rinnak ei tohi olla jalutuskäigul inimese põlvedest eespool – see on selline umbkaudne positsioon, kus koera vaateulatus näeb inimest teravalt. Koerte vaateulatus on keskmiselt 250 kraadi, millest terava ala moodustab umbes 60 kraadine ala (inimesel terav ala 140 kraadi). Koer võib jääda maha ja käia mõlemal pool kõrval või taga.
3. Inimese kehakeel peab olema enesekindel, õlad taga, pea püsti, rind ees ja siht otse liikumise suunas. Iga kord kui koer vaatab teid, peab ta nägema enesekindlat ja sirgeseljalist juhti.
4. Koera kehakeel peab olema rahulik, saba selgroost allpool k.a rõngassabad, kes saavad oma saba küljele lõdvaks lasta, kõrvad suunatud taha ja alla, suu lahti ja keel vabalt väljas, pea püsti, mitte maas ega üle sirutatud.
5. Rihm, mida jalutamiseks kasutatakse peaks täitma paar kriteeriumit. Rihm peaks püsima kõrgel kõrvade taga, olema kerge ja pakkuma kasutajale nii mugavust kui ka enesekindlust, et rihm võimaldab koera kontrollida ka rasketes olukordades. Koer ei tohi saada tõmmata üle pea ei trakse ega kaelarihmu. Millist rihma soovitan kasutada ja kuidas järgida korrektseid põhimõtteid saate vaadata meie uuest videost.
6. Vabana olles ei tee koer liiga ei inimestele ega loomadele, ei jahi autosid ega muid sõidukeid ja tuleb juurde kutsumise peale alati teie juurde. Samuti ei trügi ta vabalt olles teist ette ja jälgib teie kehakeelt ka vaba olles. Hea märk kontaktist on see kui tunnete aeg ajalt oma koera märga nina oma käe vastas, mis tähendab seda, et ta nuusutab lähedalt, kuidas ennast tunnete.
See kõik kõlab nagu muinasjutt ja teisalt nagu sõjaväe kord. Kahju, et ma ei suuda Teile edasi anda seda tunnet, naudingut ja õnnetunnet, mida inimene koos koeraga saab tunda kui nende vahel on sümbioos. Loodan edaspidi toetada kõigi huviliste püüdlusi tasakaalukama ja rahulikuma suhte suunas oma koeraga. Jagan kindlasti edasi uusi teadmisi antud teema valdkonnas kui ka juhin ühiskondliku muutust selleks, et viia täide oma unistust maailmast, kus koerad ja inimesed elavad õnnelikult koos ilma teiste peale haukumata ja teisi ründamata. Lõdva rihmaga jalutamise õpetamise eesmärk on ilma rihmata jalutamine.
YOUTUBE'is – www.youtube.com/c/siimojakool - Kuidas kasutada täispoovat treeningrihma õigesti - korrektne paigaldus ja õiged põhimõtted
Lugemiseks: https://www.koer.ee/Koer_inimkarjas.html
Foto Tairo Lutter, Postimees Grupp